e-ITSPEA

Pilt genereeritud tehisintellekti abil Virginia Shea kirjutatud 10 netikäsku on vaatamata kiirelt arenenud tehnoloogiale endiselt väga aktuaalsed ning nendega peaksid arvestama kõik interneti kasutajad. Kuna interneti kasutatavus on alates „Netiquette“ raamatu ilmumisest märkimisväärselt kasvanud, on mõningad punktid tänastes oludes veel olulisemad kui varem. [1] Eriti paistab see silma reegli „ole inimene“ puhul, mille tähtsus on sotsiaalmeedia leviku tõttu hüppeliselt kasvanud. Erinevad platvormid jätavad kasutajatele näiliselt anonüümse mulje ja tänu sellele julgevad inimesed olla teineteisega tunduvalt õelamad, agressiivsemad ja kiuslikumad kui igapäeva elus. Suur osa koolikiusust on kolinud internetti. Viimastel aastatel on küberkiusamine jõudsalt kasvanud ning Tervise Arengu Instituudi korraldatud uuringute kohaselt on selle ohvriks olnud iga viies noor. [2] Lastele tehakse varikontosid, jagatakse videoid ning pilte ja levitatakse kuulujutte – näiline anonüümsus ja karistamatus j...

Pilt genereeritud tehisintellekti abil George Orwelli romaan “1984” kujutas maailma, kus Suur Vend jälgib kõike, piirates sellega kodanike vabadust ja mõjutades nende käitumist. Aastal 2025 on paljud inimesed nii Eestis kui mujal maailmas vabatahtlikult andnud oma andmed internetti, teadmata, mis nendega täpselt tehakse ja kes neile ligi pääsevad.  Mõned teadlased usuvad, et suurandmetest on saanud võimu sümbol, mis on tänaseks seljatanud tootmisvahendite ja nafta omamise. [1] Digiteenuste tarbimisel oleme me advokaadi Siiri Vello sõnul “võta või jäta” olukorras, kus teenuse tarbimiseks peame me andma õiguse kasutada teenusepakkujal meie andmeid. Ehk tasuta teenuste eest me tasume oma isikuandmetega. [2] Ka Netflixi dokumentaalis “The Social Dilemma” jäi korduvalt kõlama mõttetera - If you’re not paying for the product, you are the product. Selline ongi sotsiaalmeedia toimimise põhimõte – erinevad platvormid teenivad raha meie andmetega, suunates meile reklaame ja personaliseeritud...

Tänapäeval kasutavad kõik meediakanalid uut meediat, et jõuda võimalikult kiiresti huvigruppideni ja suurendada oma tarbijaskonda. Meedia ei ole ammu enam ainult postkasti saabuv ajaleht või kindlal kellaajal televisioonis ning raadios ette kantud uudised. Inimesed ootavad võimalust infot tarbida interaktiivselt ja mitmes erinevas kanalis. Järgnevalt võrdlen kahe raadiojaama lähenemist erinevatel uue meedia platvormidel. Üks, mis kasutab uut meediat oskuslikult ning teine, mis paistab uues meedias märksa lahjem kui enda põhikanalis. Oskuslikuks uue meedia kasutajaks valisin välja SkyPlusi. Tegu on Eestis populaarse ja pikaaegse raadiojaamaga, mis lisaks tavapärasele formaadile jõuab oma kuulajate ja jälgijateni erinevaid kanaleid pidi. Facebookis on SkyPlusi endale meeldivaks märkinud tervelt 129 000 inimest, Instagramis 65 400. Lisaks eelpool mainitud platvormile on nad ka tegevad TikTokis, YouTubes ning uuendavad aktiivselt oma kodulehte. Kodulehel ja sotsiaalmeedia kontodel toimuvad...

Kui vanasti vahetati omavahel infot kirjade ja telegrammidega, siis tänapäeval on e-post inimeste jaoks igapäevane töövahend, mille abil infot saada ja edastada. Esimene e-kiri saadeti 1971. aastal ning selle loojaks oli Ameerika Ühendriikide insener ja arvutiteadlane Ray Tomlinson. Põhjus, miks e-post sündis, oli lihtne – Tomlinson soovis testida, kas erinevate arvutite vahel on võimalik andmeid edastada. Selleks, et eristada e-posti aadressis kasutaja ja arvuti nime, lõi ta kõigile tuntud ja tänase päevani kasutusel oleva „@“ märgi. [1] Kiirelt saadi aru, et e-posti on võimalik kasutada ka turunduseks ja massidele info edastamiseks. Esimene rämpsposti kiri saadeti teele juba 1978. aastal sadadele ARPANET’i kasutajatele Gary Thuerki poolt, kelle ettevõte teenis selle kampaaniaga 13 miljonit müügitulu. Thuerk ise peab end seetõttu ka e-turunduse loojaks. [2] Kuigi e-kirjad loodi enne veebi tulekut, on need tänaseni kõikidele netikasutajatele oluliseks tööriistaks. 2024. aastal on kokku...

Tänapäeval ei saa me ammu enam sõja korral rääkida ainult traditsioonilisest sõjapidamisest, vaid aina aktuaalsemaks muutuvad erinevad küberrünnakud. Üha tehnoloogiakesksemaks muutuvas maailmas on küberturvalisus riigikaitses sama oluline kui hea moon, märgib Cybernetica teadusdirektor Dan Bogdanov.[1] Kiire tehnoloogiline areng ja geopoliitilised pinged muudavad küberturbe olukorra üle kogu maailma üha keerulisemaks. Ukraina näitel teame, et küberrünnakud võivad tekitada pingeid ka enne sõjalise konflikti algust. 2015. aastal toimus Ukraina elektrivõrgu vastu rünnak, mille tõttu jäid elektrita ligi 250 000 elanikku [2]. RIA küberturvalisuse aastaraamatust ilmneb, et küberrünnakuid rakendatakse järjest süsteemsemana sõjaliste eesmärkide toetuseks. Peamised rünnakud toimuvad kriitiliste taristute vastu, et häirida elutähtsate asutuste tööd ja koguda võimalikult palju luureinfot.[5] Küberrünnakud on katkestanud näiteks Ukrainas konflikti ajal miljonitel inimestel kõneside- ja internetite...

„Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta“ Juhan Liiv. Oma igapäevases elus kasutame me kõik suures mahus erinevaid IT-lahendusi, mis aitavad meil protsesse efektiivistada, võimaldavad ligipääsu tohutule infohulgale ning muudavad suhtluse teiste inimestega kättesaadavaks ja operatiivseks. IT areng on mõjutanud meie elu juba aastakümneid ning paljusid tehnoloogiaid peame täna iseenesestmõistetavaks.  Üheks mõjukamaks tehnoloogilseks lahenduseks võiks pidada igaühe taskus leiduvat nutitelefoni. Mobiiltelefonide ajalugu ulatub küll 40 aasta tagusesse aega, kuid esimesed nutitelefonid jõudsid meieni 2007. aastal, kui turule tuli esimene Apple iPhone. Enne nutitelefone kasutasid inimesed muusika kuulamiseks MP3-mängijaid, pildistamiseks kaameraid ja helistamiseks telefone. Apple iPhone tõi kõik funktsioonid kokku ühte seadmesse ja viis inimeste omavahelise suhtlemise ja informatsioonile ligipääsu täiesti uuele tasemele. ( https://www.seamgen.com/blog/iphone-history-original-iphone-t...