3. Uue meedia kasutamine kahe erineva raadiojaama näitel: Vikerraadio ja Skyplus

Tänapäeval kasutavad kõik meediakanalid uut meediat, et jõuda võimalikult kiiresti huvigruppideni ja suurendada oma tarbijaskonda. Meedia ei ole ammu enam ainult postkasti saabuv ajaleht või kindlal kellaajal televisioonis ning raadios ette kantud uudised. Inimesed ootavad võimalust infot tarbida interaktiivselt ja mitmes erinevas kanalis. Järgnevalt võrdlen kahe raadiojaama lähenemist erinevatel uue meedia platvormidel. Üks, mis kasutab uut meediat oskuslikult ning teine, mis paistab uues meedias märksa lahjem kui enda põhikanalis.
Oskuslikuks uue meedia kasutajaks valisin välja SkyPlusi. Tegu on Eestis populaarse ja pikaaegse raadiojaamaga, mis lisaks tavapärasele formaadile jõuab oma kuulajate ja jälgijateni erinevaid kanaleid pidi. Facebookis on SkyPlusi endale meeldivaks märkinud tervelt 129 000 inimest, Instagramis 65 400. Lisaks eelpool mainitud platvormile on nad ka tegevad TikTokis, YouTubes ning uuendavad aktiivselt oma kodulehte. Kodulehel ja sotsiaalmeedia kontodel toimuvad erinevad loosid, jagatakse infot saabuvate sündmuste kohta ning videoid erinevatest intervjuudest. Sotsiaalmeedias suheldakse aktiivselt oma kuulajate ja jälgijatega. Muidugi on olemas ka viited erinevate saadete ja podcastide järelkuulamistele.  
Vikerraadiol on küll olemas lisaks kodulehele ka Facebooki leht 19 000 ja Instagrami konto 2 900 jälgijaga, kuid nende aktiivsus mainitud kontodel on oluliselt madalam. Erinevalt SkyPlusist jagavad nad sotsiaalmeedias ainult oma saadete järelkuulamise linke või tulevaste saadete teemasid ning eksklusiivset sisu nad erinevatele kanalitele ei tooda.
Kuigi SkyPlus ja Vikerraadio kuuluvad samasse meediavaldkonda, on nende lähenemine erinev. Kantar Emori uuringu järgi on Vikerraadiol küll Eesti suurim kuulajaskond [1], kuid nad ei ole ära kasutanud uue meedia võimalusi, et jõuda laiema publikuni. Antud näite puhul võib oluliseks faktoriks olla ka asjaolu, et SkyPlusi puhul on tegemist kommertsjaamaga, mida riik ei toeta ning mis sõltub suuresti reklaamitulust. Kuigi Vikerraadio sihtrühm on tõenäoliselt väiksema sotsiaalmeedia kasutatavusega, võimaldaks digitaalne kohalolek laiendada publikut ning jõuda nooremate kuulajateni.

Allikad:

  1. https://eeter.err.ee/1609499407/eesti-elanikud-kuulavad-koige-rohkem-vikerraadiot
  2. https://vikerraadio.err.ee/
  3. https://sky.ee/skyplus


Populaarsed postitused sellest blogist

1. Kolm põnevat IT-lahendust

Kujutis
„Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta“ Juhan Liiv. Oma igapäevases elus kasutame me kõik suures mahus erinevaid IT-lahendusi, mis aitavad meil protsesse efektiivistada, võimaldavad ligipääsu tohutule infohulgale ning muudavad suhtluse teiste inimestega kättesaadavaks ja operatiivseks. IT areng on mõjutanud meie elu juba aastakümneid ning paljusid tehnoloogiaid peame täna iseenesestmõistetavaks.  Üheks mõjukamaks tehnoloogilseks lahenduseks võiks pidada igaühe taskus leiduvat nutitelefoni. Mobiiltelefonide ajalugu ulatub küll 40 aasta tagusesse aega, kuid esimesed nutitelefonid jõudsid meieni 2007. aastal, kui turule tuli esimene Apple iPhone. Enne nutitelefone kasutasid inimesed muusika kuulamiseks MP3-mängijaid, pildistamiseks kaameraid ja helistamiseks telefone. Apple iPhone tõi kõik funktsioonid kokku ühte seadmesse ja viis inimeste omavahelise suhtlemise ja informatsioonile ligipääsu täiesti uuele tasemele. ( https://www.seamgen.com/blog/iphone-history-original-iphone-t...
Loe »

2. Varajased tehnoloogiad, millest üks on tänini kasutusel ja teine mitte

Kujutis
Kui vanasti vahetati omavahel infot kirjade ja telegrammidega, siis tänapäeval on e-post inimeste jaoks igapäevane töövahend, mille abil infot saada ja edastada. Esimene e-kiri saadeti 1971. aastal ning selle loojaks oli Ameerika Ühendriikide insener ja arvutiteadlane Ray Tomlinson. Põhjus, miks e-post sündis, oli lihtne – Tomlinson soovis testida, kas erinevate arvutite vahel on võimalik andmeid edastada. Selleks, et eristada e-posti aadressis kasutaja ja arvuti nime, lõi ta kõigile tuntud ja tänase päevani kasutusel oleva „@“ märgi. [1] Kiirelt saadi aru, et e-posti on võimalik kasutada ka turunduseks ja massidele info edastamiseks. Esimene rämpsposti kiri saadeti teele juba 1978. aastal sadadele ARPANET’i kasutajatele Gary Thuerki poolt, kelle ettevõte teenis selle kampaaniaga 13 miljonit müügitulu. Thuerk ise peab end seetõttu ka e-turunduse loojaks. [2] Kuigi e-kirjad loodi enne veebi tulekut, on need tänaseni kõikidele netikasutajatele oluliseks tööriistaks. 2024. aastal on kokku...
Loe »

Sõda küberruumis

Kujutis
Tänapäeval ei saa me ammu enam sõja korral rääkida ainult traditsioonilisest sõjapidamisest, vaid aina aktuaalsemaks muutuvad erinevad küberrünnakud. Üha tehnoloogiakesksemaks muutuvas maailmas on küberturvalisus riigikaitses sama oluline kui hea moon, märgib Cybernetica teadusdirektor Dan Bogdanov.[1] Kiire tehnoloogiline areng ja geopoliitilised pinged muudavad küberturbe olukorra üle kogu maailma üha keerulisemaks. Ukraina näitel teame, et küberrünnakud võivad tekitada pingeid ka enne sõjalise konflikti algust. 2015. aastal toimus Ukraina elektrivõrgu vastu rünnak, mille tõttu jäid elektrita ligi 250 000 elanikku [2]. RIA küberturvalisuse aastaraamatust ilmneb, et küberrünnakuid rakendatakse järjest süsteemsemana sõjaliste eesmärkide toetuseks. Peamised rünnakud toimuvad kriitiliste taristute vastu, et häirida elutähtsate asutuste tööd ja koguda võimalikult palju luureinfot.[5] Küberrünnakud on katkestanud näiteks Ukrainas konflikti ajal miljonitel inimestel kõneside- ja internetite...
Loe »