Kas internet on surnud?


Neli aastat tagasi hakkas levima vandenõuteooria, mille kohaselt suurem osa internetis levivast sisust on genereeritud botide ja tehisintellekti (AI) poolt. „Dead Internet Theory“ väidab, et inimtegevus on asendatud algoritmilise sisuga, et mõjutada inimeste käitumist ja manipuleerida avalikkusega. 

Esimest korda tõstatus teema 2010. aastal, kuid tuntuks sai teooria 2021. aastal, kui Agora Road'i Macintosh Cafe foorumisse tekkis postitus, mis kirjeldas, kuidas internet on muudetud algoritmiliseks keskkonnaks, mis eksisteerib ainult toodete ja ideede müümiseks. [1] Mida rohkemate jälgijateni postitused jõuavad, seda suuremat tulu on võimalik igal sisuloojal teenida. Seetõttu võiks küsida: mis selles on halba, kui AI poolt loodud sisu ja kontosid kasutatakse sissetulekute suurendamiseks? 

Tegelik probleem on aga oluliselt tõsisem ega piirdu ainult reklaamiga. Tänapäeval on paljude inimeste, eriti noorte, jaoks sotsiaalmeedia muutunud peamiseks infoallikaks, asendades traditsioonilise meedia. Botide ja AI abil saab manipuleerivat sisu ja valeuudiseid levitada kiiremini ja laiemalt kui kunagi varem. Näiteks on Ukraina-Venemaa sõja kontekstis ainuüksi X-i platvormile loodud üle 10 000 bot-kasutaja, kes postitavad Kremli-meelse sisuga postitusi, pannes uskuma, et erinevad kuulsused toetavad käimasolevat sõda. [2]

Lisaks manipuleeriva infovooga kokkupuutumisele mõjutab genereeritud sisu ja botidega suhtlemine ka inimeste vaimset heaolu. Inimesed tunnevad end internetist surfates üha sagedamini rahutult ja väsinult. Inimesed on loomult sotsiaalsed olevused, kelle jaoks on oluline mitte pelgalt kontakt onlines, vaid ka oskus lugeda emotsioone, hoida vestlust käimas ja luua omavahelist usaldus. Sotsiaalmeedias üritavad kasutajad luua kuvandeid ja toota sisu, mis pälviks võimalikult palju tähelepanu, mistõttu jäävad tahaplaanile siirad mõtted, vestlused ja tunded. [3]

Prantsuse sotsioloogi Jean Baudrillardi arvamuse kohaselt inimesed ei suhestu sotsiaalmeedias enam tegelike inimestega, vaid nende algoritmiliste kuvanditega. Selle asemel, et vahetada mõtteid ja pöörduda konkreetsete inimeste poole, kontakteerutakse algoritmiliselt konstrueeritud „igaühega“. [4]

Kas internet on siis tõesti surnud?

Kuigi teooria on leidnud rohkelt poolehoidjaid, ei ole see ekspertide sõnul kinnitust leidnud. Botide ja AI poolt genereeritud sisu osakaal on küll kasvanud, kuid see ei tähenda, et inimeste poolt loodud sisu enam ei leviks ning et kogu internet „surnud“ oleks. Dead Internet Theory tuletab meile meelde, et internetis tarbitava sisu osas tasub jääda skeptiliseks ja kriitiliseks ning meeles pidada, et ekraanide vahendusel suhtlemine ei asenda kunagi päris inimkontakti.

Allikad:

  1. https://www.forbes.com/sites/danidiplacido/2024/01/16/the-dead-internet-theory-explained/
  2. https://www.unsw.edu.au/newsroom/news/2024/05/-the-dead-internet-theory-makes-eerie-claims-about-an-ai-run-web-the-truth-is-more-sinister
  3. https://www.psychologytoday.com/us/blog/silicon-psyche/202501/the-dead-internet-theory-why-being-online-feels-empty 
  4. https://philosophynest.com/details-2122000-jean-baudrillard---simulation-and-hyperreality-explained.html 


Populaarsed postitused sellest blogist

15. Kas tehnoloogia saab olla ebaeetiline?

Kujutis
Üha kiiremini areneva tehnoloogia ajastul kerkib järjest enam esile küsimus: kas tehnoloogia ise võib olla eetiline või ebaeetiline? Mina usun, et sarnaselt paljudele teistele inimeste loodud tööriistadele on ka tehnoloogia oma olemuselt neutraalne. Selle peamine eesmärk on lahendada probleeme ning muuta meie igapäevaelu mugavamaks ja tõhusamaks. Eetilisus või ebaeetilisus ei tulene tehnoloogiast endast, vaid hoopis sellest, kuidas ja milleks inimesed seda kasutavad. Näiteks 2024. aasta septembris toimus väidetav Iisraeli luureoperatsioon, mille käigus kasutati modifitseeritud piipareid ja raadiosaatjaid, millesse oli peidetud plastilisi lõhkelaenguid. Need saadeti Liibanoni sihiga rünnata Hezbollah’ sihtmärke. Plahvatuste tagajärjel hukkus vähemalt 20 inimest ning vigastatuid oli sadu. [1]  See näide illustreerib, kuidas näiliselt süütu kommunikatsioonivahend piipar muudeti inimeste poolt surmavaks relvaks.  Teine, veelgi aktuaalsem näide on nn "tapjarobotid" ehk autonoomsed...
Loe »

14. Küberpettused: miks teadlikkus, tehnoloogia ja reeglid on võtmetähtsusega

Kujutis
Mida laialdasemalt kasutatakse internetti, seda olulisem on olla IT-vaatlik ja pöörata tähelepanu digihügieenile. Erinevad viirused ja pettused võivad põhjustada märkimisväärseid rahalisi kahjusid nii ettevõtetele kui ka eraisikutele. Ekspertide hinnangul on küberkuritegevuse majanduslik maht ületanud isegi internetikaubanduse oma. [1]  Mart Noorma sõnul põhjustavad küberrünnakud 2025. aastal maailmamajandusele hinnanguliselt 10 triljonit dollarit kahju. Võrdluseks - see on umbes 250 korda suurem kui Eesti siseriiklik kogutoodang ja kolmandik USA siseriiklikust kogutoodangust. [2]   Viimastel aastatel on meedias sagenenud hoiatused, mis kutsuvad inimesi üles olema eriti tähelepanelik erinevate petuskeemide suhtes. Minu hinnangul ongi üks suurimaid IT-turvariske just petukirjad ja -kõned. Kui varem olid sellised pettused lihtsamini äratuntavad, näiteks vigases eesti keeles kirjutatud e-kirjad, milles mõni “Nigeeria prints” lubas suuri rahasummasid, siis täna on olukord muu...
Loe »