Kuidas tehnoloogia abil sai halvatud mees uuesti kõndida


Inimesed on harjunud haiguste korral abi saama arstidelt, kuid väga rasketes olukordades loodetakse tihtipeale imedele. Tehnoloogia areng võimaldab luua uusi ravimeetodeid ja diagnostikavahendeid, mis parandavad patsientide ravi ja elukvaliteeti ning muudavad loodetud imed reaalsuseks. [1]

2021. aastal viis Šveitsi neurokirurg ja -teadlane doktor Jocelyne Bloch läbi operatsiooni, mille käigus paigaldati 40-aastasele hollandlasele Gert-Jan Oskamile digitaalsed implantaadid, mis loovad silla tema aju ja seljaaju vahel. Gert-Jan Oskam kaotas rattaõnnetuse tõttu võime kõndida ning veel mõnikümmend aastat tagasi peeti sellist vigastust pöördumatuks. Paigaldatud implantaadid aga tõlgendavad tema mõtteid ja saadavad vastava signaali seljaajule, võimaldades tal taas oma jalgu liigutada. 

Oskami õnnetuse ja operatsiooni vahele jäi 10 aastat, seetõttu kulgeb tema taastumine aeglaselt, kuna lihaste ja närvide treenimine võtab aega. Teadlased usuvad, et kui selliseid operatsioone oleks võimalik teha juba mõne nädala jooksul pärast vigastust, oleks taastumise potentsiaal tohutu. [2] Vaatamata aeglasele paranemisele näitab Oskami lugu, et isegi pikalt halvatud patsiendid võivad tänu tehnoloogiale oma liikumise vähemalt osaliselt taastada ning see on midagi, mida me varasemalt oleksime pidanud ulmevaldkonda kuuluvaks. 

Cranfeld Clinic OÜ juhatuse esimees Üllar Lanno sõnul on kogu meditsiinivaldkond jõudmas uude ajastusse ning tehnoloogia roll selles valdkonnas on üha suurem. Tema sõnul ei saa tulevikus inesenertehnilisi teadmisi ja arstide oskusi käsitleda eraldi, vaid tõeliselt elumuutvate tulemuste saavutamiseks on vajalik nende kahe valdkonna tihe koostöö. [3]

Vaatamata sellele, et inimfaktor on meditsiinis asendamatu, juhib tehnoloogia tervishoidu rohkem kui miski muu. Uued lahendused näitavad, et tehnoloogia võib aidata ka füüsilist autonoomiat taastada ning annab seetõttu lootust miljonitele inimestele üle maailma. 

Allikad:

  1. https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC4147743/
  2. https://www.bbc.com/news/science-environment-65689580
  3. https://taltech.ee/uudised/meditsiini-ja-tervishoiuvaldkonda-ootavad-ees-suured-muutused-ja-tehnoloogia-mangib-selles 


Populaarsed postitused sellest blogist

15. Kas tehnoloogia saab olla ebaeetiline?

Kujutis
Üha kiiremini areneva tehnoloogia ajastul kerkib järjest enam esile küsimus: kas tehnoloogia ise võib olla eetiline või ebaeetiline? Mina usun, et sarnaselt paljudele teistele inimeste loodud tööriistadele on ka tehnoloogia oma olemuselt neutraalne. Selle peamine eesmärk on lahendada probleeme ning muuta meie igapäevaelu mugavamaks ja tõhusamaks. Eetilisus või ebaeetilisus ei tulene tehnoloogiast endast, vaid hoopis sellest, kuidas ja milleks inimesed seda kasutavad. Näiteks 2024. aasta septembris toimus väidetav Iisraeli luureoperatsioon, mille käigus kasutati modifitseeritud piipareid ja raadiosaatjaid, millesse oli peidetud plastilisi lõhkelaenguid. Need saadeti Liibanoni sihiga rünnata Hezbollah’ sihtmärke. Plahvatuste tagajärjel hukkus vähemalt 20 inimest ning vigastatuid oli sadu. [1]  See näide illustreerib, kuidas näiliselt süütu kommunikatsioonivahend piipar muudeti inimeste poolt surmavaks relvaks.  Teine, veelgi aktuaalsem näide on nn "tapjarobotid" ehk autonoomsed...
Loe »

14. Küberpettused: miks teadlikkus, tehnoloogia ja reeglid on võtmetähtsusega

Kujutis
Mida laialdasemalt kasutatakse internetti, seda olulisem on olla IT-vaatlik ja pöörata tähelepanu digihügieenile. Erinevad viirused ja pettused võivad põhjustada märkimisväärseid rahalisi kahjusid nii ettevõtetele kui ka eraisikutele. Ekspertide hinnangul on küberkuritegevuse majanduslik maht ületanud isegi internetikaubanduse oma. [1]  Mart Noorma sõnul põhjustavad küberrünnakud 2025. aastal maailmamajandusele hinnanguliselt 10 triljonit dollarit kahju. Võrdluseks - see on umbes 250 korda suurem kui Eesti siseriiklik kogutoodang ja kolmandik USA siseriiklikust kogutoodangust. [2]   Viimastel aastatel on meedias sagenenud hoiatused, mis kutsuvad inimesi üles olema eriti tähelepanelik erinevate petuskeemide suhtes. Minu hinnangul ongi üks suurimaid IT-turvariske just petukirjad ja -kõned. Kui varem olid sellised pettused lihtsamini äratuntavad, näiteks vigases eesti keeles kirjutatud e-kirjad, milles mõni “Nigeeria prints” lubas suuri rahasummasid, siis täna on olukord muu...
Loe »

Kas internet on surnud?

Kujutis
Neli aastat tagasi hakkas levima vandenõuteooria, mille kohaselt suurem osa internetis levivast sisust on genereeritud botide ja tehisintellekti (AI) poolt. „Dead Internet Theory“ väidab, et inimtegevus on asendatud algoritmilise sisuga, et mõjutada inimeste käitumist ja manipuleerida avalikkusega.  Esimest korda tõstatus teema 2010. aastal, kuid tuntuks sai teooria 2021. aastal, kui Agora Road'i Macintosh Cafe foorumisse tekkis postitus, mis kirjeldas, kuidas internet on muudetud algoritmiliseks keskkonnaks, mis eksisteerib ainult toodete ja ideede müümiseks. [1] Mida rohkemate jälgijateni postitused jõuavad, seda suuremat tulu on võimalik igal sisuloojal teenida. Seetõttu võiks küsida: mis selles on halba, kui AI poolt loodud sisu ja kontosid kasutatakse sissetulekute suurendamiseks?  Tegelik probleem on aga oluliselt tõsisem ega piirdu ainult reklaamiga. Tänapäeval on paljude inimeste, eriti noorte, jaoks sotsiaalmeedia muutunud peamiseks infoallikaks, asendades traditsioon...
Loe »