2. Varajased tehnoloogiad, millest üks on tänini kasutusel ja teine mitte

Kui vanasti vahetati omavahel infot kirjade ja telegrammidega, siis tänapäeval on e-post inimeste jaoks igapäevane töövahend, mille abil infot saada ja edastada. Esimene e-kiri saadeti 1971. aastal ning selle loojaks oli Ameerika Ühendriikide insener ja arvutiteadlane Ray Tomlinson. Põhjus, miks e-post sündis, oli lihtne – Tomlinson soovis testida, kas erinevate arvutite vahel on võimalik andmeid edastada. Selleks, et eristada e-posti aadressis kasutaja ja arvuti nime, lõi ta kõigile tuntud ja tänase päevani kasutusel oleva „@“ märgi. [1]

Kiirelt saadi aru, et e-posti on võimalik kasutada ka turunduseks ja massidele info edastamiseks. Esimene rämpsposti kiri saadeti teele juba 1978. aastal sadadele ARPANET’i kasutajatele Gary Thuerki poolt, kelle ettevõte teenis selle kampaaniaga 13 miljonit müügitulu. Thuerk ise peab end seetõttu ka e-turunduse loojaks. [2]

Kuigi e-kirjad loodi enne veebi tulekut, on need tänaseni kõikidele netikasutajatele oluliseks tööriistaks. 2024. aastal on kokku hinnanguliselt 4,48 miljardit e-posti kasutajat ning keskmisel kasutajal on 1,86 kontot. [3]

Paljud loodud tehnoloogiad on veebi tulekuga asendatud ja uutele põlvkondadele tänaseks suisa võõrad. Heaks näiteks on siinkohal diskett ehk floppy ketas, mida kasutati aastakümneid, et salvestada ning levitada tarkvara ja andmeid. IBM töötas välja esimese disketi 1967. aastal, mis jõudis esmakordselt müügile 1971. aastal. Esimestel diskettidel oli võimalus ainult andmeid lugeda, mitte neile kirjutada. [4]

https://en.wikipedia.org/wiki/Floppy_disk

Tänu floppyle ei olnud inimesed seotud ainult ühe konkreetse arvutiga, kuna avanes võimalus andmeid lihtsalt ühest seadmest teise kanda. Flopikestaste hiilgeaeg oli 1990ndatel, mil need olid laialdaselt 

kasutusel nii kontorites kui ka kodudes. Diskettide populaarsus hakkas aga ajas vähenema, sest failide suurus aina kasvas, kuid ketaste mahutavus oli väike – 1,44 MB. Disketid muutusid ebaefektiivseks, kui turule tulid CD-d ja DVD-d, mis mahutasid sadu kordi rohkem andmeid ning olid ka kiiremad ja vastupidavamad. Hiljem lisandusid veel USB-pulgad ja pilveteenused, mis pakkusid veel suuremat mugavust ja ligipääsetavust. [5]

Vaatamata sellele, et tänaseks päevaks on diskettide kasutamine lõppenud, elab nende sümbol edasi paljudes tarkvarades „save“ nupuna. 

Allikad:

1. https://www.infopank.ee/blog/blogid/2024/09/30/meiliturunduse-ajalugu
2. https://www.emailonacid.com/blog/article/email-marketing/history-of-email/
3. https://www.oberlo.com/statistics/how-many-people-use-email
4. https://www.ibm.com/history/floppy-disk
5. https://versus.com/en/news/the-rise-and-fall-of-the-floppy-disk