1. Kolm põnevat IT-lahendust
„Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta“ Juhan Liiv.
Oma igapäevases elus kasutame me kõik suures mahus erinevaid IT-lahendusi, mis aitavad meil protsesse efektiivistada, võimaldavad ligipääsu tohutule infohulgale ning muudavad suhtluse teiste inimestega kättesaadavaks ja operatiivseks. IT areng on mõjutanud meie elu juba aastakümneid ning paljusid tehnoloogiaid peame täna iseenesestmõistetavaks.
Üheks mõjukamaks tehnoloogilseks lahenduseks võiks pidada igaühe taskus leiduvat nutitelefoni. Mobiiltelefonide ajalugu ulatub küll 40 aasta tagusesse aega, kuid esimesed nutitelefonid jõudsid meieni 2007. aastal, kui turule tuli esimene Apple iPhone. Enne nutitelefone kasutasid inimesed muusika kuulamiseks MP3-mängijaid, pildistamiseks kaameraid ja helistamiseks telefone. Apple iPhone tõi kõik funktsioonid kokku ühte seadmesse ja viis inimeste omavahelise suhtlemise ja informatsioonile ligipääsu täiesti uuele tasemele. (https://www.seamgen.com/blog/iphone-history-original-iphone-to-current-iphone) Täna kasutakse telefone suhtlemiseks, internetis surfamiseks, ostlemiseks, töö tegemiseks, mängimiseks jpm. Oberlo andmetel on 2024. aastal hinnanguliselt 4,48 miljardit nutitelefonide kasutajat. (https://www.oberlo.com/statistics/how-many-people-have-smartphones)
Siiski pole iga IT-lahendus alati edukas. Lisaks suurepärasele ideele on uute lahenduste turule toomisel oluline ka ajastus ja tarbijate valmisolek. Väga innovaatiline seade või lahendus võib klientide jaoks jääda (veel) kaugeks ning võõraks. Heaks näiteks võiks tuua 2013. aastal esitletud Google Glass nutiprille. Nutiprillide eesmärk oli pakkuda kasutajale liitreaalsust läbi ekraani, mis asus prilliklaasi nurgas. Prillidele oli võimalik anda häälkäsklusi, kasutada otsinguid, vaadata kaarte, teha videokõnesid ja pilte, vastata emailidele jpm. (https://www.techtarget.com/iotagenda/definition/Google-Glass). Paraku jäi oodatud populaarsus saavutamata ning põhjuseid on pakutud erinevaid. Esiteks olid paljud inimesed mures privaatsuse pärast. Kuna prillidega oli võimalik end ümbritsevat filmida, keelasid mitmed baarid, restoranid ja kinod nende kandmise täiesti ära. Lisaks privaatsusele mõjutas ebaedu ka kõrge hind, mille tõttu jäid prillid laia tarbjaskonna jaoks kättesaamatuks. Muuhulgas heideti ette ka prillide väljanägemist ja aku kestvust. Erinevad ametkonnad tundsid muret turvalisuse pärast, kuna kandja silmade ees kuvatav liigse info hulk võis näiteks liikluses osaledes tähelepanu hajutada. (https://www.investopedia.com/articles/investing/052115/how-why-google-glass-failed.asp).
Samuti võib juhtuda, et ettevõtted hindavad oma kasutajate vajadusi valesti ning ruttavad lahendama probleeme viisil, mis teevad kogu töövoo hoopis ebamugavamaks. Sellise lahendusega sai 1996. aastal hakkama Microsoft, lisades virtuaalse abimehe Clippy Office97 tarkvarasse. Erinevates artiklites ja postitustes on Clippyle lausa viidatud kui maailma kõige vihatumale virtuaalsele assistendile. Mis läks valesti? Kasutajad tundsid, et abi pakuti siis, kui seda ei küsitud ning ekraanile hüppav naeratav kirjaklamber mõjus pigem tüütu ja häirivana. Clippy ei saanud lõpuni aru, mida hetkel kasutaja tegi ja millist abi ta päriselt vajanud oleks. Tulenevalt laialdasest kriitikast ja kasutajate pahameelest otsustas Microsoft 2001 aastal Office XP-st Clippy eemaldada. (https://www.mentalfloss.com/article/504767/tragic-life-clippy-worlds-most-hated-virtual-assistant ; https://www.seattlemet.com/news-and-city-life/2022/08/origin-story-of-clippy-the-microsoft-office-assistant)
Allikas: https://www.mentalfloss.com/article/504767/tragic-life-clippy-worlds-most-hated-virtual-assistant
Kokkuvõtteks võib öelda, et väga paljud lahendused loovad meile lisaväärtust ja mugavust, kuid edukaks osutuvad lahendused, mis pakuvad tarbijatele reaalselt kasulikke funktsioone, on kasutajasõbralikud, taskukohased ja ajastatud turu valmisoleku järgi.
