Sõda küberruumis
Tänapäeval ei saa me ammu enam sõja korral rääkida ainult traditsioonilisest sõjapidamisest, vaid aina aktuaalsemaks muutuvad erinevad küberrünnakud. Üha tehnoloogiakesksemaks muutuvas maailmas on küberturvalisus riigikaitses sama oluline kui hea moon, märgib Cybernetica teadusdirektor Dan Bogdanov.[1] Kiire tehnoloogiline areng ja geopoliitilised pinged muudavad küberturbe olukorra üle kogu maailma üha keerulisemaks.
Ukraina näitel teame, et küberrünnakud võivad tekitada pingeid ka enne sõjalise konflikti algust. 2015. aastal toimus Ukraina elektrivõrgu vastu rünnak, mille tõttu jäid elektrita ligi 250 000 elanikku [2].
RIA küberturvalisuse aastaraamatust ilmneb, et küberrünnakuid rakendatakse järjest süsteemsemana sõjaliste eesmärkide toetuseks. Peamised rünnakud toimuvad kriitiliste taristute vastu, et häirida elutähtsate asutuste tööd ja koguda võimalikult palju luureinfot.[5] Küberrünnakud on katkestanud näiteks Ukrainas konflikti ajal miljonitel inimestel kõneside- ja internetiteenuste tarbimise ning 2023. aasta detsembri rünnaku tagajärjel ei toiminud ka õhuhäire teavitused elanikkonnale. [2] Lisaks häkitakse sõjas langenute telefone ja seadmeid, et vestlustest ja andmetest saada infot vaenlase plaanide ning tegevuse kohta. [3]
Enim levinud on ummistusrünnakud ehk DDoS-rünnakud (distributed denial-of-service attacks). Selliste rünnakute eesmärk on sihtmärgile suunata suur hulk pahaloomulisi päringuid, et serverid oleksid üle koormatud ning teenus kasutajate jaoks kättesaamatu. [4] DDoS-rünnakuid on lihtne teha ja nende mõju võib olla väga lai ja nähtav.
Lisaks DDoS-rünnakutele kasutatakse palju ka pahavara, mille abil üritatakse süsteemidesse sisse tungida, neid kasutuskõlbmatuks muuta ning andmeid varastada. [6] Sõjalises kontekstis on fookus liikunud küberluureoperatsioonidele, mistõttu on suurimateks sihtmärkideks saanud julgeoleku- ja kaitsesektori organisatsioonid. Vaenlase eesmärk on sellisel juhul jääda võimalikult pikaks ajaks märkamatuks, seega õnnestunud küberrünnakuid enam avalikkuse ette ei tooda. [5]
Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi nähtav osa sõjategevusest on endiselt teise maailmasõja laadne, on kriitilise taristu ja erinevate süsteemide kaitsmine küberrünnakute vastu riigikaitses sama oluline kui kaitse kineetiliste rünnakute vastu.
Ukraina näitel teame, et küberrünnakud võivad tekitada pingeid ka enne sõjalise konflikti algust. 2015. aastal toimus Ukraina elektrivõrgu vastu rünnak, mille tõttu jäid elektrita ligi 250 000 elanikku [2].
RIA küberturvalisuse aastaraamatust ilmneb, et küberrünnakuid rakendatakse järjest süsteemsemana sõjaliste eesmärkide toetuseks. Peamised rünnakud toimuvad kriitiliste taristute vastu, et häirida elutähtsate asutuste tööd ja koguda võimalikult palju luureinfot.[5] Küberrünnakud on katkestanud näiteks Ukrainas konflikti ajal miljonitel inimestel kõneside- ja internetiteenuste tarbimise ning 2023. aasta detsembri rünnaku tagajärjel ei toiminud ka õhuhäire teavitused elanikkonnale. [2] Lisaks häkitakse sõjas langenute telefone ja seadmeid, et vestlustest ja andmetest saada infot vaenlase plaanide ning tegevuse kohta. [3]
Enim levinud on ummistusrünnakud ehk DDoS-rünnakud (distributed denial-of-service attacks). Selliste rünnakute eesmärk on sihtmärgile suunata suur hulk pahaloomulisi päringuid, et serverid oleksid üle koormatud ning teenus kasutajate jaoks kättesaamatu. [4] DDoS-rünnakuid on lihtne teha ja nende mõju võib olla väga lai ja nähtav.
 |
| https://www.openfox.com/10-signs-youve-been-hacked |
Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi nähtav osa sõjategevusest on endiselt teise maailmasõja laadne, on kriitilise taristu ja erinevate süsteemide kaitsmine küberrünnakute vastu riigikaitses sama oluline kui kaitse kineetiliste rünnakute vastu.
Allikad:
- https://www.err.ee/1609431403/dan-bogdanov-kuberturvalisus-on-riigikaitses-sama-oluline-kui-hea-moon
- https://www.err.ee/1609245678/marju-hendre-soda-ukraina-kuberruumis-2023-aasta-oppetunnid
- https://www.ria.ee/ukraina-soda-kuberrunded-tulid-rindejoonele-lahemale
- https://www.ria.ee/ummistusrunded-rohkem-kara-vahem-villa
- https://www.ria.ee/ssscip-juht-venemaa-tegutseb-kuberruumis-varjatumalt
- https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/kuidas-kineetiline-konflikt-kandub-ule-kuberruumi/
