4. Jälgimiskapitalism ja digiaedik
 |
| Pilt genereeritud tehisintellekti abil |
George Orwelli romaan “1984” kujutas maailma, kus Suur Vend jälgib kõike, piirates sellega kodanike vabadust ja mõjutades nende käitumist. Aastal 2025 on paljud inimesed nii Eestis kui mujal maailmas vabatahtlikult andnud oma andmed internetti, teadmata, mis nendega täpselt tehakse ja kes neile ligi pääsevad. Mõned teadlased usuvad, et suurandmetest on saanud võimu sümbol, mis on tänaseks seljatanud tootmisvahendite ja nafta omamise. [1]
Digiteenuste tarbimisel oleme me advokaadi Siiri Vello sõnul “võta või jäta” olukorras, kus teenuse tarbimiseks peame me andma õiguse kasutada teenusepakkujal meie andmeid. Ehk tasuta teenuste eest me tasume oma isikuandmetega. [2] Ka Netflixi dokumentaalis “The Social Dilemma” jäi korduvalt kõlama mõttetera - If you’re not paying for the product, you are the product. Selline ongi sotsiaalmeedia toimimise põhimõte – erinevad platvormid teenivad raha meie andmetega, suunates meile reklaame ja personaliseeritud sisu. Ka eestlased pole siinkohal erandiks – sotsiaalmeedia on üks peamisi meelelahutuse ja infoallikaid.
Eesti on digiriik. Me oleme harjunud, et meil on võimalik osaleda e-valimistel, täita tuludeklaratsiooni e-maksuametis, kasutada kõikideks ülekanneteks internetipankasid, maksta kõikjal kaardiga, audentida end kasutades mobiiltelefoni jne. Kas kogu selle mugavuse kõrval tuleks mõelda, milliseid andmeid meie kohta kogutakse ja kuidas neid hoiustatakse?
Sellise andmehulgaga võibki teoreetiliselt jõuda kätte “Suure Venna” ajastu, kus kodanikke jälgitakse läbi erinevate rakenduste, nende käitumismustreid analüüsitakse ja neile suunatakse selle läbi sobivat sisu, et neid mõjutada. Inimestel kaoks julgus oma mõtteid avaldada, sest kõike on võimalik jälgida ja sellele reageerida. Ka meediast on mõned aastad tagasi käinud läbi mõte, kuidas psühholoogia abil poliitikaid kujundada. [3] Kui mõjutamispsühholoogid juba täna uurivad, millised tegurid muudavad sõnumid mõjusaks, siis milline oleks võim inimeste üle, kui sellele kõigele oleks võimalik läheneda andmepõhiselt?
Loodame siiski, et “Suure Venna” asemel liigume me valge stsenaariumi suunas, mille kohaselt andmetöötlus teenib eelkõige inimeste huve. Kogutud andmed on kaitstud ning lisaks GDPRi nõuetele järgitakse ka muid eetilisi standardeid. Lihtsate ja arusaadavate lahenduste abil saab igaüks näha, millised andmed on tema kohta kogutud ning võib neid ka soovi korral kustutada.
