12. Kaks täiesti erinevat veebilehte

Igapäevaselt luuakse maailmas keskmiselt 252 000 uut veebilehte ning keskmine internetikasutaja külastab päevas 6-10 erinevat lehte, sõltuvalt oma vajadustest ja huvidest. [1]  Veebikasutajana oleme kõik kogenud, et mõni leht tundub koheselt mugav ja loogiline, teise puhul aga kaotame kiiresti kannatuse. Hea kasutatavus, näiteks info lihtne leitavus, loogiline struktuur ja visuaalne selgus, mängib olulist rolli selles, kas kasutaja jääb lehele pidama või lahkub.

Jakob Nielseni sõnul koosneb hea kasutatavus viiest põhikomponendist: õpitavus, efektiivsus, meeldejäävus, veavabadus ja rahulolu. Uurime kahte veebilehte, kus toome välja ühe positiivse ja ühe negatiivse näite kasutatavusest.

Hea kasutatavuse näiteks on terviseportaal.ee (endine digilugu.ee), mis on Eestis oluline e-tervise teenuste koondleht. Terviseportaal paistab silma väga hea õpitavuse ja efektiivsuse poolest. Kujundus on puhas ja tänapäevane, tekstid on loetavad ja ei koorma silma. Kasutajakogemus on põhjalikult läbi mõeldud - kohe peale sisselogimist näeb kasutaja enda jaoks olulist teavet - näiteks kasutamata hambaravihüvitist, broneeritud vastuvõtte ja aeguvaid retsepte. Laboritulemuste juures kasutatavad värvilised skaalad (roheline, kollane, punane) võimaldavad kiiret ja intuitiivset arusaamist oma tervisenäitajate olukorrast. Lisaks on kogu menüü selge ja jagatud loogilisteks kategooriateks, mis lihtsustab soovitud info leidmist. Veebileht on hästi kohandatud ka mobiilivaates: kõik oluline info mahub ekraanile ära, menüü on mugavalt kasutatav ja lihtsasti navigeeritav.

Vastupidiseks näiteks on diskmat.ee, mis on ühe õppeaine tarbeks loodud veebileht. Kuigi selle sihtrühm on piiratud, mõjutab kehv kasutatavus siiski tugevalt kasutajakogemust. Diskmat.ee puhul on näha mitmeid kasutatavuse kitsaskohti, eriti meeldejäävuse ja veakindluse aspektist. Lehe kujundus on aegunud ja esmapilgul võib olla keeruline aru saada, kus asub vajalik info. Kogu lehe info, sh lingid, on koondatud ühele pikale lehele, mis eeldab lõputut kerimist. Puudub piisav visuaalne eristus ja struktuur, samuti sisukord või otsingufunktsioon, mis raskendab vajaliku info kiiret leidmist. Lisaks muudab tekstide ja tausta liigse värvilisuse ning liikuvate animatsioonide kasutamine sisu jälgimise väsitavaks ja segaseks.
Kuigi kahe ülaltoodud veebilehe eesmärgid ja kasutajaskonnad on erinevad, on veebilehtede kasutajasõbralikkus siiski oluline. Isegi väikese sihtrühmaga veebilehtede puhul ootavad inimest mugavat ja loogilist kogemust.

Allikad:

  1. https://www.demandsage.com/website-statistics/ 
  2. https://www.terviseportaal.ee/
  3. https://www.diskmat.ee/


Populaarsed postitused sellest blogist

15. Kas tehnoloogia saab olla ebaeetiline?

Kujutis
Üha kiiremini areneva tehnoloogia ajastul kerkib järjest enam esile küsimus: kas tehnoloogia ise võib olla eetiline või ebaeetiline? Mina usun, et sarnaselt paljudele teistele inimeste loodud tööriistadele on ka tehnoloogia oma olemuselt neutraalne. Selle peamine eesmärk on lahendada probleeme ning muuta meie igapäevaelu mugavamaks ja tõhusamaks. Eetilisus või ebaeetilisus ei tulene tehnoloogiast endast, vaid hoopis sellest, kuidas ja milleks inimesed seda kasutavad. Näiteks 2024. aasta septembris toimus väidetav Iisraeli luureoperatsioon, mille käigus kasutati modifitseeritud piipareid ja raadiosaatjaid, millesse oli peidetud plastilisi lõhkelaenguid. Need saadeti Liibanoni sihiga rünnata Hezbollah’ sihtmärke. Plahvatuste tagajärjel hukkus vähemalt 20 inimest ning vigastatuid oli sadu. [1]  See näide illustreerib, kuidas näiliselt süütu kommunikatsioonivahend piipar muudeti inimeste poolt surmavaks relvaks.  Teine, veelgi aktuaalsem näide on nn "tapjarobotid" ehk autonoomsed...
Loe »

14. Küberpettused: miks teadlikkus, tehnoloogia ja reeglid on võtmetähtsusega

Kujutis
Mida laialdasemalt kasutatakse internetti, seda olulisem on olla IT-vaatlik ja pöörata tähelepanu digihügieenile. Erinevad viirused ja pettused võivad põhjustada märkimisväärseid rahalisi kahjusid nii ettevõtetele kui ka eraisikutele. Ekspertide hinnangul on küberkuritegevuse majanduslik maht ületanud isegi internetikaubanduse oma. [1]  Mart Noorma sõnul põhjustavad küberrünnakud 2025. aastal maailmamajandusele hinnanguliselt 10 triljonit dollarit kahju. Võrdluseks - see on umbes 250 korda suurem kui Eesti siseriiklik kogutoodang ja kolmandik USA siseriiklikust kogutoodangust. [2]   Viimastel aastatel on meedias sagenenud hoiatused, mis kutsuvad inimesi üles olema eriti tähelepanelik erinevate petuskeemide suhtes. Minu hinnangul ongi üks suurimaid IT-turvariske just petukirjad ja -kõned. Kui varem olid sellised pettused lihtsamini äratuntavad, näiteks vigases eesti keeles kirjutatud e-kirjad, milles mõni “Nigeeria prints” lubas suuri rahasummasid, siis täna on olukord muu...
Loe »

Kas internet on surnud?

Kujutis
Neli aastat tagasi hakkas levima vandenõuteooria, mille kohaselt suurem osa internetis levivast sisust on genereeritud botide ja tehisintellekti (AI) poolt. „Dead Internet Theory“ väidab, et inimtegevus on asendatud algoritmilise sisuga, et mõjutada inimeste käitumist ja manipuleerida avalikkusega.  Esimest korda tõstatus teema 2010. aastal, kuid tuntuks sai teooria 2021. aastal, kui Agora Road'i Macintosh Cafe foorumisse tekkis postitus, mis kirjeldas, kuidas internet on muudetud algoritmiliseks keskkonnaks, mis eksisteerib ainult toodete ja ideede müümiseks. [1] Mida rohkemate jälgijateni postitused jõuavad, seda suuremat tulu on võimalik igal sisuloojal teenida. Seetõttu võiks küsida: mis selles on halba, kui AI poolt loodud sisu ja kontosid kasutatakse sissetulekute suurendamiseks?  Tegelik probleem on aga oluliselt tõsisem ega piirdu ainult reklaamiga. Tänapäeval on paljude inimeste, eriti noorte, jaoks sotsiaalmeedia muutunud peamiseks infoallikaks, asendades traditsioon...
Loe »