10. Eben Mogleni ennustused 25 aastat hiljem


Eben Moglen kirjutas 1999 aastal artikli “Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright“, kus ta käsitles vaba tarkvara mõju intellektuaalomandi süsteemile. Tema hinnangul vaba tarkvara levik muudab kogu senise autorikaitse süsteemi aegunuks.  Kuigi artikli avaldamisest on möödunud 25 aastat, võib öelda, et osaliselt on Mogleni ennustused ja uskumused täitunud.

Kõige enam saab tänasel päeval nõus olla väitega, et niinimetatud „anarhistlik tootmisviis“, kus tarkvara arendatakse vabatahtlikult ja kogukondlikult, võib olla tõhusam kui korporatiivne arendusmudel. Linuxi näitel teame, et vaba tarkvara on serverite, nutitelefonide ja muude seadmete aluseks. Mogleni uskumus, et vaba tarkvara kiirendab innovatsiooni ja suurendab stabiilsust, on osutunud tõeks. Isegi varasemad vaba tarkvara vastased, näiteks Microsoft, on oma seisukohti muutnud – heaks näiteks on GitHubi omandamine.

Paraku kõik Mogleni poolt välja toodud ideed ei realiseerunud. Kõige ekslikumaks võib pidada Mogleni arvamust, et autoriõigus sureb välja. Tegelikkuses on tehnoloogia areng andnud võimaluse läbi erinevate algoritmide digitaalset sisu (muusika, filmid jpm) veelgi enam jälgida ja kaitsta.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Eben Mogleni artikkel on mõtlemapanev lugemine ka paarkümmend aastat hiljem. Ta oskas uskumatult hästi ette näha, kui tõhusaks võib osutuda vaba tarkvara levimine. Vaatamata sellele, et autoriõigused ei ole sellisel kujul kadunud nagu ta ennustas, paneb see mõtlema kui palju võib tarkvara levik ja tehnoloogia areng tänaseid õigussüsteeme raputada.

Allikad:

Populaarsed postitused sellest blogist

15. Kas tehnoloogia saab olla ebaeetiline?

Kujutis
Üha kiiremini areneva tehnoloogia ajastul kerkib järjest enam esile küsimus: kas tehnoloogia ise võib olla eetiline või ebaeetiline? Mina usun, et sarnaselt paljudele teistele inimeste loodud tööriistadele on ka tehnoloogia oma olemuselt neutraalne. Selle peamine eesmärk on lahendada probleeme ning muuta meie igapäevaelu mugavamaks ja tõhusamaks. Eetilisus või ebaeetilisus ei tulene tehnoloogiast endast, vaid hoopis sellest, kuidas ja milleks inimesed seda kasutavad. Näiteks 2024. aasta septembris toimus väidetav Iisraeli luureoperatsioon, mille käigus kasutati modifitseeritud piipareid ja raadiosaatjaid, millesse oli peidetud plastilisi lõhkelaenguid. Need saadeti Liibanoni sihiga rünnata Hezbollah’ sihtmärke. Plahvatuste tagajärjel hukkus vähemalt 20 inimest ning vigastatuid oli sadu. [1]  See näide illustreerib, kuidas näiliselt süütu kommunikatsioonivahend piipar muudeti inimeste poolt surmavaks relvaks.  Teine, veelgi aktuaalsem näide on nn "tapjarobotid" ehk autonoomsed...
Loe »

14. Küberpettused: miks teadlikkus, tehnoloogia ja reeglid on võtmetähtsusega

Kujutis
Mida laialdasemalt kasutatakse internetti, seda olulisem on olla IT-vaatlik ja pöörata tähelepanu digihügieenile. Erinevad viirused ja pettused võivad põhjustada märkimisväärseid rahalisi kahjusid nii ettevõtetele kui ka eraisikutele. Ekspertide hinnangul on küberkuritegevuse majanduslik maht ületanud isegi internetikaubanduse oma. [1]  Mart Noorma sõnul põhjustavad küberrünnakud 2025. aastal maailmamajandusele hinnanguliselt 10 triljonit dollarit kahju. Võrdluseks - see on umbes 250 korda suurem kui Eesti siseriiklik kogutoodang ja kolmandik USA siseriiklikust kogutoodangust. [2]   Viimastel aastatel on meedias sagenenud hoiatused, mis kutsuvad inimesi üles olema eriti tähelepanelik erinevate petuskeemide suhtes. Minu hinnangul ongi üks suurimaid IT-turvariske just petukirjad ja -kõned. Kui varem olid sellised pettused lihtsamini äratuntavad, näiteks vigases eesti keeles kirjutatud e-kirjad, milles mõni “Nigeeria prints” lubas suuri rahasummasid, siis täna on olukord muu...
Loe »

Kas internet on surnud?

Kujutis
Neli aastat tagasi hakkas levima vandenõuteooria, mille kohaselt suurem osa internetis levivast sisust on genereeritud botide ja tehisintellekti (AI) poolt. „Dead Internet Theory“ väidab, et inimtegevus on asendatud algoritmilise sisuga, et mõjutada inimeste käitumist ja manipuleerida avalikkusega.  Esimest korda tõstatus teema 2010. aastal, kuid tuntuks sai teooria 2021. aastal, kui Agora Road'i Macintosh Cafe foorumisse tekkis postitus, mis kirjeldas, kuidas internet on muudetud algoritmiliseks keskkonnaks, mis eksisteerib ainult toodete ja ideede müümiseks. [1] Mida rohkemate jälgijateni postitused jõuavad, seda suuremat tulu on võimalik igal sisuloojal teenida. Seetõttu võiks küsida: mis selles on halba, kui AI poolt loodud sisu ja kontosid kasutatakse sissetulekute suurendamiseks?  Tegelik probleem on aga oluliselt tõsisem ega piirdu ainult reklaamiga. Tänapäeval on paljude inimeste, eriti noorte, jaoks sotsiaalmeedia muutunud peamiseks infoallikaks, asendades traditsioon...
Loe »