6. Kaubamärk või ärisaladus

Pilt genereeritud tehisintellekti abil

Erinevatest WIPO intellektuaalomandi mudeli komponentidest pean kõige paremini toimivaks kaubamärki. Kaubamärgi eesmärk on eristada samaliigilist kaupa või teenust konkurentidest, saavutades seeläbi konkurentsieelise ja lojaalse kliendibaasi. [1] Tänu kaubamärgile, mis võib olla nii logo või nimi, on ettevõttel võimalus luua oma identiteet, mis on tarbijatele lihtsasti ära tuntav. Tugeva brändikuvandi abil saab ettevõtte väärtust märkimisväärselt kasvatada. [2] Tuntud kaubamärgid aitavad luua tugevaid tarbijaeelistusi, kuna nad tagavad toodete ja teenuste kvaliteedi. 

Lisaks ettevõtte väärtuse ja kliendibaasi kasvatamisele kaitseb kaubamärgi registreerimine brändi ka konkurentide eest, kes sooviksid kasutada sarnast kaubamärki, et kliente püüda ja tarbijaid eksitada. Tänu õiguslikule kaitsele annab see ettevõtjale kindluse, et keegi ei saa sama märgiga turuosa üle võtta. [3]

Registreeritud kaubamärk annab võimaluse laieneda ka teistele turgudele sama nime ja logoga, suurendades seeläbi veelgi brändi tuntust, ettevõtte väärtust ja turuosa. Lisaks välisturgudele laienemisele annab tugev kaubamärk võimaluse müüa ka litsentsi.  

Tänapäeva sotsiaalmeedia ajastul on tugevatel kaubamärkidel väga suured võimalused oma turuosa kaitsta ja suurendada. Näiteks kasutavad paljud inimesed peamiselt Apple’I tooteid või eelistavad Nike’I spordivarustust. Brändid võivad olla osa inimeste enda identiteedist ja näidata kuulumist mõnda gruppi.

Kuigi kaubamärk pakub ettevõtetele tugevat õiguslikku kaitset, võivad konkurentsieelised peituda ka teadmistes, strateegiates ja tehnoloogiates, mis ei ole pelgalt kaubemärgi abil kaitstavad. Sellisel juhul mängib olulist rolli ärisaladus, mis võimaldab ettevõtetel hoida tundlikku infot konfidentsiaalsena. Ärisaladus on ettevõttesisene teave äritegevuse kohta, mis annab ettevõttele konkurentide ees eelise ning mille avaldumisel on ettevõtte huvid kahjustatud. [4] Ärisaladuse eeliseks on asjaolu, et see ei vaja registreerimist ning sellel puuduvad ajalised piirangud. Samal ajal on ettevõtetele oluline täpselt määratleda, mida loetakse ärisaladuseks. [5] Ettevõtetel on oluline ärisaladus määratleda ruumiliselt (geograafiline ulatus), ajaliselt (kehtivuse aeg) ja esemeliselt (kokkuleppe objekt) ning teha töötajaga vastavasisuline kirjalik kokkulepe. 

Ärisaladuse lekkimisel tekivad probleemid selle tõendamisega. Ettevõte peab suutma tõendada, et tegu oli ärisaladusega ning selle avaldumisel oli majanduslik kahju. [6] Juhul kui ärisaladus satub konkurentide kätte legaalseid teid pidi, on tegu avaliku teabega ning neil on õigus seda infot kasutada. Lisaks võivad konkurendid ka väita, et nad jõudsid infoni iseseisvalt ning ärisaladust kasutatud ei ole. [7]  Erinevalt patentidest ja autoriõigustest ei rakendata erinevates riikides ärisaladuse kaitset ühtlaselt ning seega ei ole ärisaladused rahvusvaheliselt piisavalt hästi kaitstud. EL on küll allkirjastanud rahvusvahelised intellektuaalomandi õiguste lepingud, milles on sätestatud õiguste miinimumstandardid, kuid need ei taga siiski täielikku kaitset rahvusvaheliselt. [8]  

Ärisaladuste lekkimise riski suurendab ka tehisintellekti areng, kuna AI-süsteemid suudavad töödelda ja analüüsida väga suuri andmekogumeid, leides seoseid, mis inimestele jääksid märkamata. Samuti võib erinevate AI-lahenduste kasutamine nõuda tundlike andmete jagamist kolmandate osapooltega, mis suurendab ärisaladuste lekkimise riski. [9]  

Tänasel kujul ärisaladuse ja konkurentsipiirangute rakendamine pärsib ka töötajate vaba liikumist ning seeläbi innovatsiooni. Suurtel ettevõtetel on lihtsam nii majanduslikus mõttes kui ka jõupositsioonil olles, kirjutada töölepingutesse konkurentsipiiranguid. Seeläbi piiratakse töötajate liikumist erinevates ettevõtetes ning pärsitakse karjäärivõimalusi. Väiksematel ettevõtetel on väga keeruline häid spetsialiste värvata, kui nad on seotud konfidentsiaalsuslepingutega suurtes ettevõtetes. 

Kokkuvõttes võib öelda, et WIPO intellektuaalomandi mudeli komponendid on loodud, et pakkuda kaitset ettevõtete ja loovinimeste töödele ning suurendada ettevõtete väärtust. Üha kiiremini arenevas maailmas on tähtis panna rõhku sellele, et lisaks ettevõtete huvidele oleksid kaitstud ka inimeste vaba liikumine ning ettevõtete seisukohast on oluline, et regulatsioonid oleksid riigiti ühtlustatud. 

Allikad:

1. https://www.epa.ee/ettevotjale-opilasele/mis-intellektuaalomand
2. https://realdigital.tw/why-is-a-trademark-important
3. https://www.sorainen.com/UserFiles/File/Publications/artikkel.Registreeritud-kaubamargi-eelised-ning-kaubamargitaotluste-levinumad-vead.2008-03-18.Eesti-Paevaleht.est.indreke.pdf
4. https://eis.ee/wp-content/uploads/2024/08/arisaladused-et.pdf
5. https://www.eversheds-sutherland.com/et/estonia/insights/kuidas-tagada-toosuhtes-arisaladuse-piisav-kaitse
6. https://www.tooelu.ee/et/52/saladus-ja-konkurents
7. https://europa.eu/youreurope/business/running-business/intellectual-property/trade-secrets/index_et.htm
8. https://trade.ec.europa.eu/access-to-markets/et/content/intellectual-property-rights-and-geographical-indications
9. https://tehnika.postimees.ee/8025817/advokaat-tehisintellekti-kasutamisaktiivsus-uletab-oluliselt-teadmisi-selle-riskidest