13. Teistmoodi IT lahendused
Eestis oli 2024. aasta seisuga 116 464 puudega inimest. [1] Abivahenditele mõeldes meenub esimesena midagi füüsilist – ratastool, kuuldeaparaat, protees. Kuid üha enam on puudega inimeste jaoks eluliselt tähtsad ka digitaalsed abivahendid, mis võimaldavad neil töötada, õppida ja ühiskonnas osaleda. Sotsiaalkindlustusameti andmetel on arvutiga töötamiseks võimalik soodustusega soetada näiteks ekraanisuurendustarkvara, punktkirjakuvarid, tekstituvastustarkvara või ekraanilugemise tööriistu. [2] Ometi selgub riiklikest nimekirjadest ja abivahendite müüjate hindadest, et need lahendused on sageli märgatavalt kallimad kui tavalised IT-seadmed. [3]
Selliseid tugilahendusi ei saa minu hinnangul käsitleda lihtsalt tehnoloogiliste seadmetena nagu klaviatuur või kuvar – need täidavad puudega inimese jaoks hoopis teistsugust rolli. Tegemist on eluliselt oluliste abivahenditega, mille kaudu inimene saab teha tööd, õppida, suhelda – olla osa ühiskonnast. Seejuures ei ole asi üksnes kaastundes või abistamises, see on ka majanduslikult ja sotsiaalselt mõistlik. Iga inimene, kes saab tänu vajalikele lahendustele panustada tööturule või vähendada sõltuvust sotsiaaltoetustest, on võit nii talle endale kui ka kogu ühiskonnale.
Küsimus, millise ministeeriumi pädevusse sedalaadi tugilahendused kuuluvad – kas sotsiaal-, majandus- või haridusvaldkonda, võib näida keeruline. Tegelikult ei peakski see olema ainult ühe asutuse vastutusala. Vajalik on laiem koostöö: sotsiaalvaldkond peab toetama ligipääsetavust ja iseseisvat toimetulekut, majandusministeerium saab panustada innovatsiooni ja ettevõtete toetamisse ning haridusvaldkond aitab tagada koolitused ja oskused nende lahenduste kasutamiseks. Erivajadusega inimestele sobivate töökohtade loomine ja nende tööturule kaasamine eeldab paindlikku mõtteviisi ning tuge ettevõtetele. Riik võiks pakkuda näiteks maksusoodustusi või toetusi tööandjatele, kes loovad ligipääsetavaid töökohti. Samuti on oluline, et abivahendid oleksid rahaliselt kättesaadavad, kas täieliku või osalise riikliku rahastuse kaudu, sõltuvalt inimese sissetulekust ja vajadustest.
Praegune süsteem, kus inimene peab ise otsima, kas sotsiaalkindlustusamet, töötukassa, kohalik omavalitsus või mõni fond võiks aidata, on killustunud ja ebaefektiivne. Erivajadusega inimene ei tohiks tunda ennast üksi jäetuna selles olukorras, vaid temale võiks olla toeks riik koos haridussüsteemiga, tööandjad oleks motiveeritud värbama ja ka sotsiaalne keskkond võiks seda kõike toetada. Siinjuures võiks mainida ka riiklike teenuste kättesaadavust nagu hädaabiteenused, millega riiklikul tasemel ka juba tegeletakse. [4]
Mõned näited lähiriikidest:
- Rootsi puuetega inimeste poliitika aluseks on võrdsete õiguste ja võimaluste tagamine. Riik on võtnud kohustuse tagada, et kõik inimesed, sõltumata nende võimetest, saaksid täielikult osaleda ühiskonnaelus. See hõlmab ka juurdepääsu abivahenditele, mis on vajalikud igapäevaeluks, hariduseks ja tööks. [5] Kui puue või haigus takistab tööülesannete täitmist, võivad töötajad või tööandjad taotleda Rootsi Sotsiaalkindlustusametilt toetust tööks vajalike abivahendite soetamiseks. Näiteks võivad toetust saada Braille’i ekraanid või videoluubid kui ka spetsiaalsed tarkvaralahendused. [6]
- Suurbritannias on välja töötatud valitsuse programm „Access to Work“, mis pakub rahalist toetust, et aidata puuetega inimestel tööle asuda või tööl püsida. [7] Paraku ei toimi see programm väga libedalt - paljud ettevõtted, kes on töökohale abivahendeid soetanud ja selle kohta toetust on küsinud, väidavad, et valitsus viivitab otsustega, mis seab ohtu nii töökohtade säilimise kui ka ettevõtete jätkusuutlikkuse. [8]
IT-tugilahendused ei ole lihtsalt tehnoloogilised vidinad, need on paljudele puudega inimestele ainsaks võimaluseks maailmaga suhelda. Nende kättesaadavus ei tohiks sõltuda inimese rahakoti paksusest, vaid olla osa riigi laiemast strateegiast kaasava ühiskonna loomiseks. Tegu pole ainult sotsiaalhoolekande küsimusega, vaid ühiskonna ühisvastutusega, mis vajab ministeeriumide ja erasektori koostööd. Iga inimene, kellel on võimalus kaasa rääkida, õppida ja töötada, on väärtus, mida tuleks väärtustada. Kui riik tugilahendusi õigesti käsitleb, on võimalik suurendada tööhõivet, vähendada sotsiaaltoetuste vajadust ja edendada kaasavat ühiskonda.
Allikad:
- https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/tervis
- https://sotsiaalkindlustusamet.ee/puue-ja-hoolekanne/abivahendid/abivahendi-vajajale
- https://www.silmalaegas.ee/
- https://www.riigikantselei.ee/uue-polvkonna-112-kaasaegne-ligipaasetav-hadaabiuhendus-koigile
- https://sweden.se/life/equality/disability-policy
- https://www.norden.org/en/info-norden/allowance-assistive-devices-sweden
- https://www.gov.uk/government/publications/access-to-work-factsheet/access-to-work-factsheet-for-customers
- https://www.bbc.com/news/articles/c705nxgqvv8o
