8. Valikud IT haridusmaastikul


Viimaste aastate statistika näitab, et arvestatav hulk noori on lahkunud seni menukalt IT-alalt, seda eriti programmeerimise valdkonnast.[1] Gümnaasiumi ja põhikooli lõpetajad ning ka täiskasvanud, kes tahavad IT sektorisse sisenemiseks teadmisi omandada, seisavad valiku ees, kas astuda Ülikooli, omandada rakenduslik kõrgharidus või osaleda koolitustel, et saada erialane kutsetunnistus. Variante on mitmeid ning valiku tegemiseks tuleb läbi mõelda, millised on eelpool toodud tunnistuste erinevused ning roll tööturul.

Klassikaline kõrgkoolidiplom annab laiapõhjalise teoreetilise teadmise, mis on tööturul oodatud kandideerijatelt, kes soovivad juhirolle ning osaleda teadus- ja arendustegevustes. Samuti on vastava diplomi olemasolu nõutav suurtes ettevõtetes ja avalikus sektoris. Kõrgkooli diplomi miinuseks on selle pikk omandamise aeg, mis võib jääda 3-5 aasta vahele.

Rakenduskõrgkooli õpingud annavad võrreldes klassikalise ülikooliga oluliselt praktilisemad teadmised ja oskused. Eesmärk on võimalikult kiiresti spetsialiseeruda ja omandada oskused, mille abil sektorisse siseneda. Lisaks teevad rakendus- ja kutsekõrgkoolid ka väga tihedat koostööd tööandjatega, tänu millele on õpilastel võimalik praktikal osaleda. 

Erialased koolitused on suunatud konkreetsele tehnoloogiale ja oskusele, mis on vajalik kandideerimaks ametikohtadele, mis nõuavad tugevat tehnilist kompetentsi. Mõnel ametikohal on kutsetunnistus ka kohustulik nõue.  Kutsetunnistused aitavad tööturul tõestada oma kvalifikatsiooni ning tõsta palgataset. Erialaseid koolitusi võivad eelistada ka juba sektoris töötavad spetsialistid, kes soovivad oma teadmisi spetsiifilises valdkonnas laiendada ning selle läbi suurendada oma konkurentsivõimet. Heaks näiteks siin on Kood Jõhvi, mille missiooniks on leevendada tarkvaraarendajate põuda Eestis ja muuta IT-haridus kõigile huvilistele kättesaadavaks. [2]

TalTechi IT-Kolledž pakub nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi oskusi, mis on väga tugev kombinatsioon IT-turule sisenemiseks. Samuti loob see võimaluse jätkata õpinguid magistriõppes, süvendades erialaseid teadmisi, ning avab uksi juhtivatele ametikohtadele.

Kokkuvõttes võib öelda, et valiku tegemine sõltub sellest, kas tööturule soovitakse siseneda kiiresti ja praktiliste teadmistega, kas soov on omandada spetsiifilisi teadmisi mõne süsteemi kohta või on olulisem laiapõhjaline baas, mille omandamiseks kulub küll rohkem aega, kuid mis annab laiema karjäärivaliku. 

Allikad:

  1. https://www.err.ee/1609399000/statistika-noored-on-hakanud-seni-menukalt-it-alalt-kaduma
  2. https://kood.tech/kood-ist/

Populaarsed postitused sellest blogist

15. Kas tehnoloogia saab olla ebaeetiline?

Kujutis
Üha kiiremini areneva tehnoloogia ajastul kerkib järjest enam esile küsimus: kas tehnoloogia ise võib olla eetiline või ebaeetiline? Mina usun, et sarnaselt paljudele teistele inimeste loodud tööriistadele on ka tehnoloogia oma olemuselt neutraalne. Selle peamine eesmärk on lahendada probleeme ning muuta meie igapäevaelu mugavamaks ja tõhusamaks. Eetilisus või ebaeetilisus ei tulene tehnoloogiast endast, vaid hoopis sellest, kuidas ja milleks inimesed seda kasutavad. Näiteks 2024. aasta septembris toimus väidetav Iisraeli luureoperatsioon, mille käigus kasutati modifitseeritud piipareid ja raadiosaatjaid, millesse oli peidetud plastilisi lõhkelaenguid. Need saadeti Liibanoni sihiga rünnata Hezbollah’ sihtmärke. Plahvatuste tagajärjel hukkus vähemalt 20 inimest ning vigastatuid oli sadu. [1]  See näide illustreerib, kuidas näiliselt süütu kommunikatsioonivahend piipar muudeti inimeste poolt surmavaks relvaks.  Teine, veelgi aktuaalsem näide on nn "tapjarobotid" ehk autonoomsed...
Loe »

14. Küberpettused: miks teadlikkus, tehnoloogia ja reeglid on võtmetähtsusega

Kujutis
Mida laialdasemalt kasutatakse internetti, seda olulisem on olla IT-vaatlik ja pöörata tähelepanu digihügieenile. Erinevad viirused ja pettused võivad põhjustada märkimisväärseid rahalisi kahjusid nii ettevõtetele kui ka eraisikutele. Ekspertide hinnangul on küberkuritegevuse majanduslik maht ületanud isegi internetikaubanduse oma. [1]  Mart Noorma sõnul põhjustavad küberrünnakud 2025. aastal maailmamajandusele hinnanguliselt 10 triljonit dollarit kahju. Võrdluseks - see on umbes 250 korda suurem kui Eesti siseriiklik kogutoodang ja kolmandik USA siseriiklikust kogutoodangust. [2]   Viimastel aastatel on meedias sagenenud hoiatused, mis kutsuvad inimesi üles olema eriti tähelepanelik erinevate petuskeemide suhtes. Minu hinnangul ongi üks suurimaid IT-turvariske just petukirjad ja -kõned. Kui varem olid sellised pettused lihtsamini äratuntavad, näiteks vigases eesti keeles kirjutatud e-kirjad, milles mõni “Nigeeria prints” lubas suuri rahasummasid, siis täna on olukord muu...
Loe »

Kas internet on surnud?

Kujutis
Neli aastat tagasi hakkas levima vandenõuteooria, mille kohaselt suurem osa internetis levivast sisust on genereeritud botide ja tehisintellekti (AI) poolt. „Dead Internet Theory“ väidab, et inimtegevus on asendatud algoritmilise sisuga, et mõjutada inimeste käitumist ja manipuleerida avalikkusega.  Esimest korda tõstatus teema 2010. aastal, kuid tuntuks sai teooria 2021. aastal, kui Agora Road'i Macintosh Cafe foorumisse tekkis postitus, mis kirjeldas, kuidas internet on muudetud algoritmiliseks keskkonnaks, mis eksisteerib ainult toodete ja ideede müümiseks. [1] Mida rohkemate jälgijateni postitused jõuavad, seda suuremat tulu on võimalik igal sisuloojal teenida. Seetõttu võiks küsida: mis selles on halba, kui AI poolt loodud sisu ja kontosid kasutatakse sissetulekute suurendamiseks?  Tegelik probleem on aga oluliselt tõsisem ega piirdu ainult reklaamiga. Tänapäeval on paljude inimeste, eriti noorte, jaoks sotsiaalmeedia muutunud peamiseks infoallikaks, asendades traditsioon...
Loe »